12.12.12 Õppemängud

Õppemänge matemaatiliste mõistete õpeatmiseks 4-5 aastastele.

1. Kui ma tagasi tulen... (5.a.)
Eesmärk: Süvendada värvuste tundmist.
Käik. Lapsed on ringis, üks ringi keskel. Viimane esitab teistele ülesande: " Kui ma tagasi tulen, peab teil kõigil olema midagi sinist." Siis astub ta ringist välja. Iga laps otsib nüüd kiiresti oma riietuse juurest midagi sinist. Kui ta enda juurest seda ei leia, võib ta võtta ka mingi sama värvi mänguasja. Lapsed võivad ka üksteist abistada. Näiteks laenab üks laps teisele oma vöö, kinga jne. Vahetatakse ülesande ütlejat.

2. Pea meeles. (5.a.)
Eesmärk: Süvendada kuni 5 loendamise oskust, arendada tähelepanu ja mälu.
Vahendid: 4-5 lippu või mingit muud asja.
Käik. Õpetajal on käes teatud arv lippe, näiteks 5 lippu. Enne mängu algust seletab õpetaja, kuidas  lastel tuleb ülestõstetud lippude peale reageerida: kui õpetaja tõstab üles ühe lipu, peavad lapsed kõndima ühekauba, kui kaks lippu, siis kahekaupa, kolm- kolmekaupa jne. Õpetaja peab lippe hoidma nii, et lastel oleks kerge nende hulka määrata.

3. Segiläinud käpikud. (5.a.)
Eesmärk: Kinnistada värvuste ja vormide tundmist.
Käik. Kaardid värvitud käpikute, mis üksteisest erinevad värvuse ja mustri poolest. Kui saadakse õige kindapaar, võib need kõrvalepanna. Üks laps alustab ja küsib vasakult, et kas naabril on ühte kindlat kinnast. Näiteks rohelist, valgete täppidega. Kui ta oma vasakult naabrilt abi ei saa, pöördub ta oma parema naabri poole. Mäng on läbi kui lapsel on kõik kindapaarid.

4. Ütle vastand. (5.a)
Eesmärk:  Kinnistada teadmisi mõõtudest ja suurustest.
Vahend: Pall või rätik.
Käik. Õpetaja viskab kellelegi lastest palli ja ütleb näiteks kõrge. Laps viskab palli tagasi ja ütleb vastandi madal. Edasi jätkub mäng teiste sõnadega. Näiteks pikk, sügav, lai jne.

5. Geomeetrilised kujundid.(5.a.)
Eesmärk: Kinnistada teadmisi geomeetrilistest kujunditest.
Vahend: Suured papist kujundid- ruut, ristkäulik, ring, kolmnurk. Igat kujundit on kahes suuruses- suur ja väike ja kahes värvis. Näiteks: väike kollane ruut, suur punane ruut.
Käik. Õpetaja asetab kõik kujundid eemale põrandale ritta. Õpetaja annab korraldused:
kõnni kõrgena kui kaelkirjak suure punase kolmnurga juurde;
jookse kiiresti kui gepard väikese sinise ringi juurde;
rooma kui krokodill väikese kollase ruudu juurde;
uju kui kala väikese rohelise ristkäuliku juurde jne.
Lapsed peavad tähelepanelikult jälgima, mida õpetajapalub ja täitma korraldused.

6. Arva ära! (5.a.)
Eesmärk: Arvata ära, millise kujundi joonistab teine laps seljale.
Käik.  Lapsed on paarides. Üks laps keerab teisele selja. Teine laps joonistab sõrmedega tema seljale ühe geomeetrilise kujundi. Esimene laps peab ütlema, millise kujundi ta joonistas.

7. Pime kerjus. (5.a.)
Eesmärk: loendamisoskuse süvendamine.
Vahendid: Müts, mündid, nööbid jne.
Käik.  Pime kerjust istub põrandal maas, tema ees on müts. Teised mängijad lähevad temast mööda ja lasevad mütsi sisse münte, nööpe jne. Seda tuleb teha nii, et kerjus ei kuuleks. Kerjust loendab, mitu münti ta kuulis mütsi sisse kukkumas.

8. Ole tähelepanelik. (5.a.)
Eesmärk: Kinnistada kõrgete ja madalate esemete tundmist, harjutada kiiret reageerimist.
Käik. Lapsed istuvad poolkaares. Õpetaja nimetab kõrgeid või madalaid esemeid või  näitab nendest pilte. Kui ta nimetab näiteks kõrge eseme, tõusevad lapsed püsti, kui madla, siis istuvad. Näiteks: teletorn- püsti, koerakuut- istuvad.

9. Puuvilja korjamine. (5.a.)
Eesmärk: Arendada silmamõõtu, leida täpselt sama suur ese võrdlemise teel
Vahendid: Õunapuu kujutised, kolmes suuruses õunad (läbimõõduvahe on 1cm). Kolmes suuruses korvid.
Käik. Õpetaja näitab lastele õunapuid ja laseb määrata, kas õunad on ühesuurused. Seejärel näitab ta lastele ühte õuna ja laseb neil silmajärgi määrata, missuguselt õunapuult see õun on. Üks lastest kontrollib vastuse õigust mõõtmise teel.

10. Iseteeninduskauplus. (5.a.)
Eesmärk: Tunda arve 1-4.
Käik. Toolidest, korvidest jne. on kujundatud iseteeninduskauplus, kus on müügil eelnevalt templitega kujundatud tühjad pakendid. Templite arv pakendil määrab, mitu mänguraha peab kassasse andma. Esialgu on kassapidajaks õpetaja, pärast lapsed kordamööda. Mäng on raskem, kui lapsed mitu asja välja valivad ja selle eest maksma peavad.

11. Kana poegadega. (4.a.)
Eesmärk: Õppida eristama hulka kuulmise järgi. (4.a.)
Vahendid: Kana hari ( paberist), väikesed piltkaardid, millel on kujutatud kanapojad.
Käik. Kaks lauda pannakse kokku. Laua keskel istub kana,. Laua ümber on kanapojad, käes kaardikesed. Kaardikestel on pildid erinevate arvudega kanapoegadest. Iga laps teab, palju poegi ta kaardil on. Kana koputab lauale. Pojad kuulavad. Kiu ta koputab kolm korda, siis vastab see laps, kelle kaardil on kolm kanapoega. Ta piiksub kolm korda ja peidab end laua alla. Õpetaja järlgib, et lapsed õigesti vastaksid.

12. Mida karud vajavad? (4.a.)
Eesmärk: Täpsustada laste kujutlusi suurustest
Vahendid: Kolm karu, kolm nukutooli, kolm kaussi, kom erinevas suuruses voodit.
Käik.  Mäng koostatakse muinasjutu "Kolm karu" ainetel. Õpetaja käsib, milline tool millisele karule sobibja soovitab ühel lapsel panna karud istuma. Kontrollib koos lastega. teisel lapsel palub tuua kausid., kolmas asetab karud voodisse. karudele võib lasta tuua erineva suurusega palle jne.

13. Püüame kalu. (4.a.)
Eesmärk:Võrrelda esemeid suuruse järgi, võrrelda hulki.
Vahendid: Erineva suurusega kalad (papist).
Käik. Mängust võtab osa korraga 4-5 last. Ehitatakse paat ja sõidetakse kalale. Lapsed püüavad kalu. Hiljem võrreldakse kalu suuruse järgi. Liigitada kalad suuruse järgi, laduda ritta, võrrelda, milliseid kalu on rohkem, kas suuri või väikseid.

14.Leia endale paariline. (4.a.)
Eesmärk: Paaride leidmine, tähelepanu harjutamine.
Käik.  Lapsed liiguvad muusika saatel vabalt ringi, käes pilt või ese. Kui muusika katkeb, peavad lapsed leidma paarilise,kellel on samasugune pilt või ese.
Jüti, Jüri, ära tuku, leia paariline ruttu!

15. Autosõit. (4.a.)
Eesmärk: Helilise hääliku hääldamine.
Käik. Õpetaja tõmbab tahvlilie kõverjoone-autotee. Lapsed on autojuhid. Autokäivitamise häält matkides käivitatakse autod. Sõi algab. Õpetaja käsi liigub mööda kõverjoont. Autode hääl liigub tõuse ja mõõnasid jälgides. Lõpeuks peatutakse.