06.12.12 Mänguteoreetikud

KLASSIKALISED MÄNGUTEOORIAD

Aristoteles (384-322 eKr)
Vana-Kreka filosoof, Plato õpilane ja Aleksander Suure õpataja. Plato kõrval mõjukaim lääne filosoof. 
Sünd: BC 384, Stageira 
Surm: BC 322, Chalcis

Aristotelese aegadest peale on mängus nähtud eelkõige pinget maandavat ja hinge puhastavat ja lõbu pakuvat tegevust.

John Locke (1632-1704) 
Inglise filosoof ja arst 
Sünd: August 29, 1632, Wrington 
Surm: Oktoober 28, 1704, Essex 

Uusajal, 17. sajandil on J. Locke pidanud mängu lastele omaseks meelelahutuse ja vabaaja veetmise vormiks, millel on arendav mõju. Ta pidas oluliseks, et täiskasvanu suunaks ja juhiks laste mängu. Tähtsad on ka mänguasjad, millega laps mängib.
   
Jean-Jacques Rousseau (1712-1778)
Prantsuse filosoof ja kirjanik.  
Sünd: Juuni 28, 1712, Geneva 
Surm: Juuli 2, 1778, Ermenville 

Roussseau on öelnud, et mänguline tegevus arendab lapsel looduse poolt kaasa antud meeli ja füüsilisi võimeid. 
18. sajandi lõpul 19. algul oli mängul eelkõige filosoofiline tähendus.  

Friedrich Schiller (1759-1805)

Saksa poeet, näitekirjanik, filosoof ja ajaloolane. 
Sünd: November 10, 1759, Weimar 
Surm: Mai 9, 1805, Weimar 

Friedrich Schiller (1759-1805) pidas esimesena oluliseks mängu psühholoogilist mõju. Ta võttis kasutusele mõiste “mängutung” ja on kirjutanud, et ainult mäng avab inimese kaksikolemust ja muudab ta täiuslikuks. 
“Inimene mängib ainult siis, kui ta on inimene selle sõna tõelises tähenduses ja ta on ainult siis inimene kui ta mängib.”

Herbert Spencer (1820-1903)
Inglise filosoof, bioloog, sotsioloog, ja Victoria aegne silmapaistev poliitilise eooria klassikaline liberaal
Sünd: Aprill 27, 1820, Derby 
Surm: Detsember 8, 1903, Brighton 

Spencer (1975) põhjendas mängutungi järgnevalt: mäng tuleneb energia ülejäägist. Tema arvates on kõikidele mängudele omane võidu saavutamise ning vastasvõitlejatest üleolemise püüe. Spencer leidis, et kui lapsed mängivad, siis nad kasutavad energiat ja samas ka kaotavad seda. 

Granville Stanley Hall (1844-1924) 
Ameerika psühholoog ja õpetlane 
Sünd: Veebruar 1, 1844, Massachusetts 
Surm: April 24, 1924

Nägi mängus kaasasündinud atavistlike omaduste esiletulekut. Tema põhiteesiks oli replikatsioon.( järgimatkimine). 
Mänguline käitumine on pärilikkuse poolt määratud ja kulgeb vastavuses inimese arengulooga.

Karl Groos (1861 – 1946) 
Saksa psühholoog 
Sünd:  Detsember 10, 1861, Heidelberg 
Surm: Märts 27, 1946, Tübingen 

Karl Groos pakkus välja evolutsioonilise instrumentalistliku mänguteooria. Oma 1898.aasta raamatus “ Der Spiel Der Tiere” (“Loomademäng”) proovis ta haritlasi veenda selles, et mäg on tulevaseks eluks ettevalmistumine.  
Ta seletab mängu kui pidevat harjutamist ja oskuste arendamist, mis on vajalikud täiskasvanuna. 
Groos pidas väga tähtsaks eksperimenteerimis- ja matkimismänge, mis avaldavad suurt mõju lapse arengule. Täiskasvanu jaoks on mäng vaheldus, mis vabastab tööpinged. Ta pidas tähtsaks noorukite mängu, millel on suur tähtsus kõlbelise kasvatuse seisukohalt. Tema mänguteooria aitas mõista mängu nii lapse arengu kui ka ühiskonna vaatenurgast. 

Maria Montessori (sünd.1870) arendas Groosí teooriat edasi. Ta pakkus välja, et lapsed oleksid paremal järjel, kui nad mängiksid, õppides,  või väljamõeldes , kasulikke asju. Need kaks teooretikut arvasid, et “mäng on lapse töö”.

Moritz Lazarus (1824-1903)  
Saksa filosoof ja psühholoog, ja oma aja vokaalne Anti-Semitismi  vastane 
Sünd: September 15, 1824, Wieleń 
Surm: April 13, 1903, Merano 

M. Lazarus ja G. T. W. Patrick peavad mängu lõbu ja rõõmu pakkuvaks tegevuseks, mis aitab vabaneda pingest ja väsimusest, mis on tekkinud tööst. Patrick leidis, et eelkooliealiste last mäng on loomulik ja instinktiivne tegevus. Mäng ja töö erinevad teineteisest oluliselt – mängu eristab tööst see, et mäng on sisemiselt motiveeritud, protsessile orienteeritud ning lõbu ja rõõmuga seotud; töö seevastu on väliselt motiveeritud, eesmärgile orienteeritud ja seotud reaalsete vajadustega.

Georg Thomas White Patrick (1857–1949) 
Ameerika filosoof 
Sünd: August 19, 1857, New Hampshire 
Surm: Mai 21, 1949 

G.T.W. Patrick laiendas mängu iseloomustust ja leiab, et mäng on seotud eelkõige suure motoorse aktiivsusega.  Samas leiab patrick, et mäng ja töö erinevad teineteisest oluliselt- mängu eristab tööst see, et mäng on sisemiselt motiveeritud, protsessile orienteeritud ning lõbu ja rõõmuga seotud; töö seevastu on väliselt motiveeritud, eesmärgile orienteeritud ja seotud reaalsete vajadustega.  
 Kokkuvõttes leidis ta, et mäng on eelkoolieas laste loomulik ja instinktidel põhinev tegevus.

KAASAEGSED MÄNGUTEOORIAD 

FENOMENOLOOGILISED MÄNGUTEOORIAD 

Frederik Jacobus Johannes Buytendijk (1887-1974)

Hollandi antropoloog, bioloog ja psühholoog 

Buytendijk (1933) rõhutab, et mitte igasugune liikumine ja rõõmupakkuv tegevus ei ole mäng, vaid mäng on ta sel juhul, kui see on seotud subjeksti ja esemetega;  

Mäng on alati seotud subjekti ja esemetega 

Mäng on seotud üllatuse elementidega, ebatavaliste ideede ja mõtetega 

Iga mäng vajab mänguvälja ja –reegleid, mis suunavad mängu teatud piiridesse 

Mängureeglite piirides on aga mängijad vabad ja võivad pakkuda ettearvamatuid lahendusi 

Mäng on alati millegagi (esemed, lelud, kujutlused, mõtted)

Jean Chateau (1908-1990) 

Prantsuse psühholoogia professor

Ta leiab, et väikeste laste mängu juures ei saa veel rääkida mängust, tegemist on

pseudomänguga

Mängus püüavad väiksemad lapsed selgusele jõuda oma jõudude suhtes

Vanemad lapsed saavad mängudes näidata oma iseseisvust

Ta rõhutab mängureeglite, distsipliini ja korra olulisust mängus (juba väikesed lapsed

armastavad korrapäraasust ja rütmi)

Korraarmastus on omakorda aluseks mängureeglite täitmisele

Chateau jagab mängud reegliteta ja reeglitega mängudeks (tabel)

Tabel: Mängude liigitus (Chateau 1976)

Mängu liigitus	Näited	Laste vanus
I Reegliteta mäng A. Intellektuaalsed mängud	funktsioonimäng -(beebi siputamismäng käte-jalgadega hedonistlik mäng -(mäng säravate esemetega uurimismäng- oma keha uurimine manipulatsioonimäng- (mäng liivaga)	0-3 aastat 0-3 aastat 0-3 aastat 0-3 aastat
B. Enesetunnetusega seotud mäng	a) purustamismäng (esemete katkitegemine) b) maandamismäng (valjusti karjumine)	0-3 aastat 7-10 aastat
II Reeglitega mäng A. Tegelikkusega seotud mängud	Kujundimängud: 1.Matkimismäng(ema-isa mäng) 2.Illusioonimäng(mäng saviga) Objektimängud: 1.Ehitusmäng (klotsidega) 2.Töömäng (keetmine) Abstraktsed mängud: 1.Mäng end kehtestatud reeglitega(tagurpidi kõndimine) 2.Kangelasmäng (karkudel kõndimine) 3.Võistlusmäng (mõistatuste lahendamine	3-10 aastat 3-10 aastat 3-10 aastat
B. Kooperatiivsed mängud	a) kooperatiivne võistlus-mäng (kass ja hiir) b) kindlate reeglitega mäng (tantsimine	10-14 aastat